Suvepuhkuste algus toob tahtmatult kaasa tunde, et nüüd saab end lõpuks lõdvaks lasta. See on üks nendest hetkedest, kui meeleolu on kõrgel ja ohutunne sama võrra madal. Alkohol suudab panna ka kõige kaalutlevamat inimest võtma riske, mida ta hiljem kahetseb.

Uuringutega on tõestatud, et alkohol avaldab mõju inimese riskikäitumisele. Tagajärjeks võib olla enda või kaasteeliste trauma või surm. Uppumine, vette kukkumine ja autorooli istumine on seejuures peamised põhjused.

Juba viis aastat järjest on üle poole uppunutest olnud joobes

Igal aastal upub Eestis üle 20 joobes inimese. Eelmine aasta oli hukkunute poolest rekordiliselt hea aasta võrreldes kahe viimase aastaga (2020 ja 2021).

Ühtviisi ohtlik on nii napsusena vette kukkuda kui teadlikult ujuma minna. Vette kukkumiste arv on ajas kasvanud ning peamine põhjus on olnud alkohol. Joobes inimeste osakaal hukkunute seas on jätkuvalt kõrge. Hukkunute käitumine peegeldab seda, et joovet ei teadvustata uppumise riskina. Jätkuvalt vajab tähelepanu alkoholi tarvitamise ja joobega seonduv. Kuigi eelmise aasta uppumissurmasid oli oluliselt vähem, siis lugudest peegeldus jätkuvalt see, et veekogu lähedal alkoholi tarvitamine on justkui norm ja ei tunnetata mingit riski. See oli paraku nii mitte ainult suplemisega seotud juhtumite puhul, vaid ka muude veekoguga seotud tegevuste, näiteks kalastamise, puhul.

Uppunute arv on üle Eesti ühtlaselt kasvanud ning elu jäetakse nii tiiki, järve, jõkke, merre kui kraavi.

Joobes mootorsõidukijuhi tõttu on viimase nelja aasta jooksul kaotanud elu üle kümne inimese aastas

Igal aastal juhtub purjus juhtide tõttu üle saja liiklusõnnetuse, mille tagajärjel saab keegi viga või kaotab elu. Aastaaegadest juhtub seda enim just suvel.

Inimkannatanutega õnnetusteni viivad erinevad riskitegurid, sealhulgas alkoholi tarvitamine. Alkohol annab liigse enesekindluse, vähendab juhi reaktsioonikiirust ja koordinatsioonivõimet, halvendab kiiruse-, aja- ning vahemaataju ja võimet neid hinnata.

Vaatamata sellele, et küsitlusuuringutes hindasid peaaegu kõik vastanutest, et joobes juhtimine on ohtlik ja väga tõsine liiklusrikkumine, tunnistasid nii mõnedki, et on mootorsõidukit juhtinud alkoholi või narkootilise aine mõju all või istunud autosse, mille rooli keerab joobes juht.

Politsei tabab päevas keskmiselt 20 joobes sõidukijuhti. Suureks abiks on ka inimesed, kes märkavad liikluses joobekahtlusega juhte. Sääraseid teateid tuleb päevas ligi 30.